neljapäev, 23. veebruar 2017

Veebruar Tais ja Malaisias


Veebruari algu sõitsime Samui saarelt Khao Soki rahvusparki. Tegime seal järvel ühepäeva tuuri järv oli suur ja sopiline kõrgete kaljude vahel. Sõitsieme pikksabapaadiga vesi pritsis ja meil olid päästevestid seljas.



Järve/paadi pealt vaade väikestele saartele, mõni sreke oli eriti väike, ei teagi kas oli järve põhjaga ühenduses.


Koht kus sõime tuuri ajal oli keskel koht kus kalu sai vaadata. Mitmel pool oli järvele ehitatud rida bungalod koos söögi kohaga. 

Khao Soki looduspargis ei tohtind loomi toita, kuigi mina nägin ainult ühte lindu ja paari ämbliku.

Khao Soki looduspargis oli puu otsas oli linnupesa mis nägi natuke kukkurtihasepesa moodi välja, aga kukkurtihasepesa on kõvasti väiksem. Võibolla oli mesilstaru.

Khao Sokis olid meil kuni kahekuused kassipojad kellele meeldis minu kaisus magada. Algul olid nad meie naaberbungalo verandal ja nende eest hoolitses Ukrainlanna oma kahe lapsega. Võtsime nad oma bunglo, sest üks hakkas külmetama. Ostsime neile kassitoitu ja ööseks tulid nad mulle kaissu.
Teisel päeval tegime rhvuspargis matka ühe koseni, kus pidasime kividel pikniku ja olime vees


Tee jalutusrajalt oli siksakiline ja ües - alla. Pildil peaks Kalev liaani abil üles ronima, aga ta arvas. et see on mäng ja hoopis vehib se

Enamus teed koseni kulges bambuste vahel. Tee ääres oli tahvel mille kohaselt peaks rahvuspargis olema 7 liiki bambust, lisaks nende alaliigid 
See pilt on ka tehtud Khao Soki jõel, kanuutasime seal mõõna ajal kui vesi on madal ja ilmuvad välja need asjad mis tavaliselt on vee sees nt puude/põõsaste oksad ja õhujuured, mis on seal omale uued juured tekitanud ja enda ümber muda kogunud. Nii rippusid alla õhujuure

Pildil on Khao Lki rand, osa liiva oli seal hele osa mustjahall. Seal oli suur tõus ja mõõn

Khao Lakis oli palju suvitajaid, see oli nagu linn, aga meie hotelli juurest tee randa oli selline - külavahetee palmide vahel.
 

Jõe peal sõites vedas meil, sest nägime saarmaid.

Märk näitab4 kuhu joosta tsunami korral. 2004.a tegi tsunami Khao Lakis suurt hävitustööd.

Kalev näitas looduses erinevate asjade suunas.

Takuapa linn hiina templis sai annetada pärleid pannes need kujude peale, annetati ka sööke - need pandi laua peale.

Ogadega tool oli Takupas hiina templi ees. kas keegi soovib istet võtta?

Durianitega ei tohtinud hotelli minna, sest sellel on tugev ja haisev lõhn.

Kosk looduse keskel, all ujusid kalad. 

Khao Laki lähedal ehitatakse templit praeguseks juba 10.a, kõik tehakse käsitööga.


Käisime nädalaks Malaisias, sest Tai viisa sai otsa ja maal ilma viisata 30 päevaks ilma viisata olemiseks pidime välismaale minema. Malaisia on islamimaa. Panime selga kõige pikemad riided mis meil kaasas olid, aga ikka oli kuidagi ebamugavalt, sest alatest 5.a kandsid burkasid. Olime Kuala Terengganus ja Kota Bharus, kus teisi valgeid peale meie peaaegu polnudki. 
Hobustega tehti ületunde/päevi Malaisias. Tagaplaanil on hobune kellel oli lakk ja jõhvid ära värvitud  ja täpid tehtud, see vaene hobune alustas vara hommikul ja kella kümne paiku õhtul sai minema sealt.
  
Kalev ühe ratsahobuse/poni seljas.

Rahvalaul mere ääres
 
Mõlemas kohas olime mere ääres, aga ei päevitanud ega ujunud, sest lined olid suured ja keegi teine ka vees ei käinud. Üks Malaisia neiu rääkis, et nad ei oskagi ujud ega käi vees. 

Kota Bharu kultuuri keskuses on paar korda nädalas etendused. Alguses mängiti tummidel igsugu rytme, mida mina ka sain proovida. Ühte trummi tehakse kuu aeg ja see kaalub 10kg.

Peale trumme oli teiste pillide mängimine, ja selle saatel näidati Malaisia võitluskunsti.


Pildil on Phuketi vanalinn, kus leme praegu. Ja lõpuks sai pikad riided ära võtta.

laupäev, 7. jaanuar 2017



 Blogi pidamisel on pikk vahe sisse jäänud, kuna mitu nädalat tagasi lükkas väikevend läpaka laualt põrandale ja arvuti oli mitu nädalat vait. Vahepeal olid jõulud mida pidasime koos teiste turistidega õhtusöögiga rannal. Seal ei olnud traditsoonilisi jõulutoite, vaid moslemite söögid, olime islami usuliste piirkonnas Koh Lanta saarel.  Jõulu esimesel pühal käisime snorgeldamas Ko Ha saare juures, Ha tähendab tai keeles viite, Ko Ha koosneb viiest kaljust. Merepõhjas  olid meie jõulupuuks korallid ja nende eheteks kalad.  Pärast aastvahetust sõitsime Krabi linna, kus käisime igal õhtul söömas toiduturgudel. Seal oli üks turg kus valgeid inimesi peaaegu polnudti.
 Erinevalt teistest toiduturgudest müüdi seal praetud sitikaid. Kunagi kirjutati ajalehes, et maakeral on liiga palju inimesi ja nende äratoitmiseks on vaja hakata sööma midagi uut nt sitikaid. Ema sõigi ühe suure praetud rohutirtsu.


 

 Moslamitüdrukud pearätidega, mõnel olid ka ainult silmad näha kuna neil oli suu ja nina ka kaetud. 

 Toiduturul oli suur valik asju mida sai riisi ja nuudlitega süüa.

 Eraldi olid suured puuviljaletid. Mitmed puuviljad mida varem polnud saanud, nt mangoatanid, rambutanid ja väikesed sõrme pikkused banaanid.

 Üsna tihti sööme hommikusöögiks tai pankooke.

 Pisikesed banaadnid, nende müüal oli ime nummi orav, orav oli tal ketiga käe küljes kinni ja osa aega oli orav pisikeses puuris. Siin peetakse ka palju linde kes on ka pisikeses puuris. Tundub, et loomad on siin eelkõige ilu ja tarbe asjad ja nende heaolu eest teadlikult ei hoolitseta.

 Veel üks loom - tiigrikuju Tiigrikoopa templis. Seal koopas elasid kunagi tiigrid, nüüd on seal budistlik tempel.

 Selle koopa ümber olid minu õudusunenäod ahvid, nad on väga julged ja häbematud, vaidlen emaga kumb on hullem ämblik või ahv.

 Ka selle hoone kõrval keerlesid ahvid. 

 Õnneks oli seal ka muid loomi. Silitasime seal mitut kassi ja munk tõi meile veel ühe. Budamunk kannavad oranzi riiet, nad kõik on väga sõbralikud. Tai kommete kohaselt peab iga endast lugupidav mees natuke aega munk olema, kasvõi üks nädal. 

 Templi juures oli silt, et kerjustele ei tohi raha anda ja neist tuleb teatada vastaval nr.

 Mõned elamised ja täitsa suured külad on ehitatud vee peale.

 Käisime saarel, kus filmiti kunagi osa James Bondi filmist "007 ja mees kuldse relvaga" ei tea kas olin õiges koopas.

 Taga on kuulus James Bondi kalju. Tegime pildi kuna minu onu on suur James Bondi fänn. 


 Silt keelas suitsetada ja Pocemone püüda.

 Pildil on näha väikevend Kalevi kohal rippuv kaljutükk. Siin kandis langeb ja tõuseb meri palju ja see on kaljude alla palju tühja ruumi uuristnud. Nii ongi võimalik, et kaljukoopa laest ripuvad alla suured kivitükkid.

 Teokarpidega kaunistatud peegel. Ema tahab endale samasuguse teha ja on korjanud palju merekarpe. Täna selgus, et neid ei tohi postiga riigist välja saata.

 Vee peale on ehitatud terve küla, see on moslami küla uhke mošeega. Küla on umbes 200.a vana ja seal elab umbes 2000 inimest.

 Seal külas on ka kool ja jalkpalliväljak.

 Lõunat sõime aiandis ja taimede juures olid nimed. Duurian on suur okkaline vili mille sisemust süüakse ja mis haiseb jubedalt. Ema ütles, et selle araabia kelne nimi on valesti kirjutatud.

 Laval  tantsiti Tai tantsu. Tantjanna kostüüm oli väga ilus. Oli näha, et ta nägu oli heledam kui  nt käed. Paljud Tai inimesed  valgendavad ennast, aga valged tulevad Taisse pruuniks saama.

 Ahvoitemplis oli lamav Buda ja lamav koer.

 Täna hommikul asusime teele Krabist Nakhon Si Thammarasse. Sõit oli umbes 160km ja kestis 3h. Vihma sadas ja tänavatel sai ujuda:) ja kui jõutsime oma hotelli tänavale  oli seal vesi vastas. Arutasime mida teha, aga ühed Taid tõid meid autoga kohale. Hotellist läksime mõne aja pürast süüa otsima. Kuiva jalaga me söögini ei pääsenud. Kohati oli veevool üsnatugev. Selline on kerge Lõuna - Tai mussoon vihm. Õnneks on meie hotelli tuba kolmandal korrusel.