neljapäev, 23. veebruar 2017

Veebruar Tais ja Malaisias


Veebruari algu sõitsime Samui saarelt Khao Soki rahvusparki. Tegime seal järvel ühepäeva tuuri järv oli suur ja sopiline kõrgete kaljude vahel. Sõitsieme pikksabapaadiga vesi pritsis ja meil olid päästevestid seljas.



Järve/paadi pealt vaade väikestele saartele, mõni sreke oli eriti väike, ei teagi kas oli järve põhjaga ühenduses.


Koht kus sõime tuuri ajal oli keskel koht kus kalu sai vaadata. Mitmel pool oli järvele ehitatud rida bungalod koos söögi kohaga. 

Khao Soki looduspargis ei tohtind loomi toita, kuigi mina nägin ainult ühte lindu ja paari ämbliku.

Khao Soki looduspargis oli puu otsas oli linnupesa mis nägi natuke kukkurtihasepesa moodi välja, aga kukkurtihasepesa on kõvasti väiksem. Võibolla oli mesilstaru.

Khao Sokis olid meil kuni kahekuused kassipojad kellele meeldis minu kaisus magada. Algul olid nad meie naaberbungalo verandal ja nende eest hoolitses Ukrainlanna oma kahe lapsega. Võtsime nad oma bunglo, sest üks hakkas külmetama. Ostsime neile kassitoitu ja ööseks tulid nad mulle kaissu.
Teisel päeval tegime rhvuspargis matka ühe koseni, kus pidasime kividel pikniku ja olime vees


Tee jalutusrajalt oli siksakiline ja ües - alla. Pildil peaks Kalev liaani abil üles ronima, aga ta arvas. et see on mäng ja hoopis vehib se

Enamus teed koseni kulges bambuste vahel. Tee ääres oli tahvel mille kohaselt peaks rahvuspargis olema 7 liiki bambust, lisaks nende alaliigid 
See pilt on ka tehtud Khao Soki jõel, kanuutasime seal mõõna ajal kui vesi on madal ja ilmuvad välja need asjad mis tavaliselt on vee sees nt puude/põõsaste oksad ja õhujuured, mis on seal omale uued juured tekitanud ja enda ümber muda kogunud. Nii rippusid alla õhujuure

Pildil on Khao Lki rand, osa liiva oli seal hele osa mustjahall. Seal oli suur tõus ja mõõn

Khao Lakis oli palju suvitajaid, see oli nagu linn, aga meie hotelli juurest tee randa oli selline - külavahetee palmide vahel.
 

Jõe peal sõites vedas meil, sest nägime saarmaid.

Märk näitab4 kuhu joosta tsunami korral. 2004.a tegi tsunami Khao Lakis suurt hävitustööd.

Kalev näitas looduses erinevate asjade suunas.

Takuapa linn hiina templis sai annetada pärleid pannes need kujude peale, annetati ka sööke - need pandi laua peale.

Ogadega tool oli Takupas hiina templi ees. kas keegi soovib istet võtta?

Durianitega ei tohtinud hotelli minna, sest sellel on tugev ja haisev lõhn.

Kosk looduse keskel, all ujusid kalad. 

Khao Laki lähedal ehitatakse templit praeguseks juba 10.a, kõik tehakse käsitööga.


Käisime nädalaks Malaisias, sest Tai viisa sai otsa ja maal ilma viisata 30 päevaks ilma viisata olemiseks pidime välismaale minema. Malaisia on islamimaa. Panime selga kõige pikemad riided mis meil kaasas olid, aga ikka oli kuidagi ebamugavalt, sest alatest 5.a kandsid burkasid. Olime Kuala Terengganus ja Kota Bharus, kus teisi valgeid peale meie peaaegu polnudki. 
Hobustega tehti ületunde/päevi Malaisias. Tagaplaanil on hobune kellel oli lakk ja jõhvid ära värvitud  ja täpid tehtud, see vaene hobune alustas vara hommikul ja kella kümne paiku õhtul sai minema sealt.
  
Kalev ühe ratsahobuse/poni seljas.

Rahvalaul mere ääres
 
Mõlemas kohas olime mere ääres, aga ei päevitanud ega ujunud, sest lined olid suured ja keegi teine ka vees ei käinud. Üks Malaisia neiu rääkis, et nad ei oskagi ujud ega käi vees. 

Kota Bharu kultuuri keskuses on paar korda nädalas etendused. Alguses mängiti tummidel igsugu rytme, mida mina ka sain proovida. Ühte trummi tehakse kuu aeg ja see kaalub 10kg.

Peale trumme oli teiste pillide mängimine, ja selle saatel näidati Malaisia võitluskunsti.


Pildil on Phuketi vanalinn, kus leme praegu. Ja lõpuks sai pikad riided ära võtta.